Thursday, February 9, 2012

Hoiukodu, või veel parem päriskodu, otsib Ramses-poisu


See kiisu on meie perele tuttav juba mõned aastad. Oleme siiani olnud harjunud, et kiisu mõnikord on maja juures, aga siis ei ole teda tükk aega jälle üldse näha. Või siis olen näinud tööle-koju sõites teda kuskil omi kassiasju ajamas isegi meist 2-3 kilomeetrit kaugemate majade juures. Kui aga kass jälle oma käikudega meie juurde on jõudnud, siis on tema jaoks maja koridoris alati söögikauss ootamas ja kapis on ikka krõbinaid ka õuekiisu jaoks.
Nüüd aga on tekkinud selline lugu, et mingil moel on kiisu viga saanud. Selja peal on suured armid kriimudest, mis ei veritse ega õnneks ka mädane, aga keegi on kassikest kõvasti rappinud. Samuti on mingi probleem tagumise vasaku käpaga. Kassi liikumine ei ole takistatud ja esialgsel vaatamisel ei saanud arugi, et mingi viga võiks olla. Kiisut paitades aga tundsin suurt mügarikku käe all ja täna hoolikamalt kassi jälgides oli näha, et pisut ta seda käppa ka hoiab.
Kass on saanud meie poolt omale nimeks Ramses ja ilmselt ta saab aru, et meie teda just selle nimega kutsume, sest ta reageerib kenasti :D Kiisu on hästi sõbralik ja tahab väga paitamist. Samas on vist keegi kiisu usaldust kuritarvitanud, sest ettevaatamatu liigutuse peale võib kass rünnata ja teha seda kõiki kassi relvi kasutades. Just eile juhtus, et kiisu silitamist lõpetades liigutasin äkki ettevaatamatult jalga ja kass ründas nii, et ka läbi pükste oli säär kriibitud-hammustatud. Kohe-kohe aga tuli kassike jälle pai nuruma. Varem ei ole Ramses-poisu meile kunagi tuppa tahtnud, nüüd aga trügib vägisi jalge vahelt esikusse ja ei heiduta teda ka see, et vastu on võtmas mitmehäälne hoiatusjorin. Paraku ei saa me teda oma tuppa lubada, sest ei taha teda oma kassidega kokku lasta. Teises toas aga on hoiu-Trixibelle, kes on alles steriliseerimata. Ja paljugi mis võib juhtuda, kui kaks tegusat elujõus kassikest kokku saavad ja looduse hääl hüüdma hakkab.

Nii ongi hoiukodul palve. Kui vähegi on kellelgi võimalik Ramsesele hoiukodu pakkuda (päriskodu oleks muidugi veel parem), siis me käiks kiisuga arstil ja tooks tema sellesse toredasse kodusse, kes leiaks võimalust kiisut tubaseks harjutada. Seni peab Ramses-kass leppima tekiga keldris ja söögikausiga meie pere ukse taga. Õnneks on meie trepikoja inimesed harjunud, et korjan hädalised kassid kokku ja püüan neid aidata. Selline koridorielanik on siin küll tõtt öelda esimest korda ja ma ei ole päris kindel, millal sellest pahandus võib tulla :(.

No comments:

Post a Comment