Oli rõõm, et Piiga on kenasti kodunenud, tublisti juurde võtnud ja kiisubeebisid ei tulnudki. Läksime siis tohtri manu, et ära teha veel vajalikud vaktsiinid ja kiisu steriliseerimiseks üle vaadata.
Olin ju isegi kodus kuulnud, et ärritusolukorras muutub Piiga hingamine kähisevaks, aga rahunedes taastub jälle normaalseks. Arstidele aga ei meeldinud kiisu hingamine sugugi. Saime tabletid ja süstid ja nii ma nüüd oma realiseerimata loomatohtriks saamise soovi igapäevaselt harjutada saan. Siis veel ei meeldinud tohtritele, et kiisu nii ümar on, aga sellele ei tulnud seekord ühtki mõistlikku seletust. Kiisu ju nüüd meil olnud üle kahe kuu juba ja ainult tubane. Beebisid ei ole olnud ega loodusseadusi silmas pidades ei saa ka tulemas olla. Keerasid arstid kiisukest üht ja teistpidi, kül katsus üks ja teine, oletasid isegi korraks, et äkki on kiisu varem juba steriliseeritud... Aga samas lükkasid selle oletuse kohe ka ümber.
Nüüd ei ole muud, kui poolteist nädalat ravi ja siis läheme taas kuulama, mida tohtrid edasi otsustavad.
Aga Piiga iseenesest on väikest kasvu, veel natuke arglik, aga selgelt sõbralik ja paimaias kassike. Kasukas on valge ja hallikirju, hall osa tähniline. Karv hästi siidjas. Sülle võtmine käib ikka veel Perenaise initsiatiivil, aga pai võtab kassike küll juba kenasti vastu ja nühib end vastu jalgu. Ka nurrulaulu oleme kuulda saanud, kuigi veel ettevaatlikult praegu.
