Nii küsiti täna minult, kui Rapla kassipoegadest viimane, Sultan, koduteed alustas.
No mis ma oskan kosta... Sellel konkreetsel juhul palusin teha ülekande Kassiabi arvelduskontole annetuse näol, sest hädalisi on küll ja veel ning lisaks tohtrite arvete maksmisele tahavad need kiisud ju süüa ja ka puhast liivakasti. Need kaks asja - toit ja liiv - on ka väga teretulnud peresse, kuhu inimene kassile järele läheb või siis kassiabilisele, kes teile kassi koju toob. Alati tasub arvestada, et hoiuinimesel on nende "annetuste" üle hea meel. Kui tal ka just endal ei satu parajasti hoiukassi (kasse) olema, siis on ikka kiisusid , kellele toit ja liiv ära kuluvad.
Siia igaks juhuks ka Kassiabi konto number:
Kassiabi MTÜ
a/a 221030561288, Swedbank
Reg nr: 80231564
IBAN: EE902200221030561288
(Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Estonia), SWIFT – HABA EE 2X
Kui olete leidnud kiisu, keda siinlugeja soovib sihtotstarbeliselt toetada, siis saab alati selgitusse lisada, millisele kiisule ja milleks on toetus mõeldud.
Samuti saab Kassiabi tegevust toetada ostes "kiisupoest" kaupa. Tore on Kassiabi kalender, mida sobib ka sõpradele kinkida:
http://www.kassiabi.ee/index.php?1021122710528687
Nüüd aga siis selline lugu, et kodu on leidnud kõik Raplast leitud kiisupojad. Hoiukodule jagus neid vaid napiks kaheks nädalaks. Aga rõõm on selle üle suur. Esimesena läks oma uude koju Lõuna-Eestisse heledam punane kiisupoiss hoiukodu nimega Ibrahim, eile viisin tema uude koju imeilusa ja õrnakese kiisutüdruku Hatitše ja täna läks oma uude koju Tartusse Sultan. Kõik kiisud on ilusad, tublid, terved ja tugevad (seda kinnitas ka tohter, kelle juures konsultatsioonil käisime). Nende sotsialiseerimine on põhiline töö, millega peredel tegeleda tuleb. Aga hoiukodus sai algus tehtud ja isegi Sultan, kes kõige rohkem iseloomu näitas, lõi hoiukodu perenaise põues laia nurru lahti ja taipas, et paitamine ja kurgu alt sügamine on ühed toredad tegevused.
Nüüd on hoiukodus jälle Piiga üksi. Loodame, et leidub inimene, kes just sellist tagasihoidlikku ja väikesekasvulist nurrukassi soovib.
Pikad paid teile uude kodudesse ja jõulurahu kõikide kiisuvõtjate südameisse!
Ja siia pilt Pesukarust, kelle järgi blogi oma nime sai ja tänu kellele algas minu side Kassiabiga.
Sunday, December 15, 2013
Monday, December 9, 2013
Punastel poistel kodutee jalge all...
Täna läks uude koju punane hoiulaps, kiisupoiss Ibrahim. Temast ei jõudnudki personaalset pilti teha.
Praeguse seisuga sõidab ka teine hoiupoiss - Sultan Suleiman - pühapäeval uude koju, Tartusse.
See kiisupoiss üllatas mind täna laia nurruga, kui kõht täis sai. Mina, va rumal inimene, muidugi arvasin, et nurr on mulle mõeldud ja läksin südamerahuga kiisut sülle ubima. Täiskasvanud inimene ja kasse ennegi näinud, aga nurr uinutas valvsuse. Palgaks...
Nurr oli tegelikult mõeldud hoopis Piigale, kes minuga koos oli end sättinud puuri kõrvale kiisupoegi vaatama ja minu sehkendamist jälgima. Kiisu andis selgelt märku - söögi ajal silitasid, aga sülle võtmine ei ole veel päevakorras. Sellest ma muidugi ei heitu ja katsun kiisukest ikka. Nüüd lihtsalt kinda või tekiga, kui ei ole söögiaeg.
Pisike pikakarvaline Hatitše ootab ka soovijat. Kui vennad oma uutesse kodudesse lähevad, hakkab ju kiisupreilil lihtsalt igav. Praegu on mänguhiirega küll tore mängida. Hatitšet saab silida söömise ajal vabalt, sülle saab ka võtta, tema ei ole nii pretensioonikas kui vennake, aga aega inimesega harjumiseks vajab veel temagi. Mõlemale väiksele kiisule meeldib vaadata, kui Piiga oma paiseanssi võtab. Teeme seda nüüd kiisupoegade puuri kõrval.
Potilkäimisega kiisudel probleemi ei ole, küll aga on veenõu alatihti ümber ja pisikesed käpakesed tatsuvad puuripõhja rokaseks. Aga nii nagu inimlastel, koguneb ka kiisulastel teadmisi ja oskusi ajaga.
Praeguse seisuga sõidab ka teine hoiupoiss - Sultan Suleiman - pühapäeval uude koju, Tartusse.
See kiisupoiss üllatas mind täna laia nurruga, kui kõht täis sai. Mina, va rumal inimene, muidugi arvasin, et nurr on mulle mõeldud ja läksin südamerahuga kiisut sülle ubima. Täiskasvanud inimene ja kasse ennegi näinud, aga nurr uinutas valvsuse. Palgaks...
Nurr oli tegelikult mõeldud hoopis Piigale, kes minuga koos oli end sättinud puuri kõrvale kiisupoegi vaatama ja minu sehkendamist jälgima. Kiisu andis selgelt märku - söögi ajal silitasid, aga sülle võtmine ei ole veel päevakorras. Sellest ma muidugi ei heitu ja katsun kiisukest ikka. Nüüd lihtsalt kinda või tekiga, kui ei ole söögiaeg.
Pisike pikakarvaline Hatitše ootab ka soovijat. Kui vennad oma uutesse kodudesse lähevad, hakkab ju kiisupreilil lihtsalt igav. Praegu on mänguhiirega küll tore mängida. Hatitšet saab silida söömise ajal vabalt, sülle saab ka võtta, tema ei ole nii pretensioonikas kui vennake, aga aega inimesega harjumiseks vajab veel temagi. Mõlemale väiksele kiisule meeldib vaadata, kui Piiga oma paiseanssi võtab. Teeme seda nüüd kiisupoegade puuri kõrval.
Potilkäimisega kiisudel probleemi ei ole, küll aga on veenõu alatihti ümber ja pisikesed käpakesed tatsuvad puuripõhja rokaseks. Aga nii nagu inimlastel, koguneb ka kiisulastel teadmisi ja oskusi ajaga.
Monday, December 2, 2013
Pesukaru pajatab...
Blogis on olnud juttu ainult kassidest, aga tegelikult on hoiukodus veel palju teisigi karvaseid ja soomuselisi. Kui mahti saab, eks siis pajata neist rohkem, aga praegu vajab hädasti tuvastamist üks vee-elukas. Kui keegi oskab öelda, mis kalaga on tegu, siis oleksime väga tänulikud :D
Sunday, December 1, 2013
Hoiukoju saabusid uued asukad.
Täna jõudsid hoiukoju kolm kassipoega Raplast. Üks tore pere märkas, et nende puuriida külge riputatud hobuste saiakott liigub... Kotist ilmus välja üks kollane peake... Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on kassipojaga, et neid kassikesi ei ole sugugi üks vaid koguni kolm ja et neil on ka ema. Kassikesed end kätte ei andnud ja nii algas operatsioon kassipoegade püüdmine. Kaks esimest kassipoega õnnestus iseehitatud püüdmisagregaadiga suhteliselt hõlpsasti kinni püüda ja kuna pere teadis, et endal neil kasside hoidmiseks on vaid napid päevad, siis asuti hoiukodu otsima. Läbi Kassiabi läks see ka õnneks ja selleks ajaks, kui kiisud kokkulepitud hoiukoju pidid jõudma, oli ka kolmas pojuke kätte saadud.
Siin nad siis on:
Kaks punast poissi, üks veidi heledam, teine tumedam ja ilusa tabby mustriga. Ning võrratu, ülipika karvaga kiisutüdruk. Kõik kõhisevad veel natuke, aga tüdrukut ja heledat poissi saab täiesti probleemivabalt sülle võtta ja silida. Tabby-poiss on vähe iseloomukam ja tema otsustas näidata, et tegemist on siiski kassiga ning demonstreeris oma küünekesi. Kiisupojad on saanud oma esimese ussirohu ning palja silmaga vaadatuna tunduvad puhtad ja parasiidivabad. Eks näis, kuidas meil edasi minema hakkab. Praegu harjuvad kiisud oma uue asupaigaga.
Piigal oli vaja kontrollida, kes ja miks tema valdustesse toodi :D
Siin nad siis on:
Kaks punast poissi, üks veidi heledam, teine tumedam ja ilusa tabby mustriga. Ning võrratu, ülipika karvaga kiisutüdruk. Kõik kõhisevad veel natuke, aga tüdrukut ja heledat poissi saab täiesti probleemivabalt sülle võtta ja silida. Tabby-poiss on vähe iseloomukam ja tema otsustas näidata, et tegemist on siiski kassiga ning demonstreeris oma küünekesi. Kiisupojad on saanud oma esimese ussirohu ning palja silmaga vaadatuna tunduvad puhtad ja parasiidivabad. Eks näis, kuidas meil edasi minema hakkab. Praegu harjuvad kiisud oma uue asupaigaga.
Piigal oli vaja kontrollida, kes ja miks tema valdustesse toodi :D
Piigal oli fotosessioon :)
Uude koju minekuks on Piiga põhimõtteliselt valmis, uus kodu peab vaid arvestama, et uus koht ja inimesed vajavad kiisul harjumiseks aega. Kes aga otsustab Piiga endale seltsiliseks võtta, saab pailembese, jutule omas keeles vastava ja süles olemist armastava nurrulooma :)
Subscribe to:
Posts (Atom)