Thursday, July 18, 2013

Piigal on stress...

Hoiukodus on siiani olnud elu vaikselt oma rada kulgemas. Nüüd aga on kohale saabunud stress. Ja lausa kahekordne stress.

Stress on siis Piigal. Kõigepealt hakkas Piigal novembrikuust siiani oldud aja jooksul esimest korda jooksuaeg. Tohtrid on uurinud kiisut siit ja sealtpoolt. Kahtlustati koguni, et äkki on kass juba varasemalt steriliseeritud... Aga opiarmi ei leitud ja ultraheli ei näidanud samuti mingitki põhjust, miks jooksuaega ei ole tulnud. Nüüd aga on see käes ja nii nagu kassidel ikka, suure häälega. Ühest küljest on see ju tüütu, aga teisest küljest on hoiukodu perenaisel hea meel - kiisul toimib kõik nii nagu loodus ette näinud on ja selles küsimuses haigusnähte ei ole. Nüüd ei ole muud, kui ootame, et ka mädakuu saaks mööda ja siis tohtri manu. Ei ole vaja siia ilma lisaks kiisupoegi ja ei ole ka Piigale vaja seda mõttetut jooksuajaga kaasnevat vaeva, kui on teada, et beebisid nagunii tulema ei saa. Aga hoikodu perenaisel tekkis teooria, mis tõenäoliselt on ka varem juba kinnitust leidnud - räägitakse ju, et naistel/tütarlastel muutub alakaalulisena ja stressis olles kuutsükkel ebakorrapäraseks või kaob hoopis. Küllap on see ka loomadel nii.

Teine põhjus stressamiseks on ikka jälle Piigal. Seni oli toas turvaline puur, mida kiisu küll eriti ei kasutanud. Vaid sööginõu ja vesi olid puuris, magamas käis kass tugitoolis või narivoodis. Aga ikkagi oli hea ja tugev tunne. Nüüd arvas perenaine aga, et Piigal on aeg harjuda ka eluga ilma turvalise puurita. Seda enam, et kiisu näitas täielisi kodunemise märke ja suvehooajaks oli vaja kassipuuri asemel üles seada väikesele kahejalgsele "puur". Kuna kaks puuri lihtsalt ei olnud võimalik kuidagi ära mahutada, siis otsustati kassipuur kokku panna. Piigal aga tekkis sellest olukorrast stress, millest annab taaskord märku kähisev/vilisev hingamine ja taas kord pelgupaikade otsimine. Aga kuna perenaine on otsustanud, et Piiga peab harjuma koduse eluga, siis laseme tal esialgu uue olukorraga harjuda ning siis alustame taas kord harjutamist sellega, et kodus olevaid inimesi ei ole vaja peljata. Kuigi katsuda Piiga end praegusel hetkel ei taha hästi lasta ka kodu perenaisel, räägib ta meelsasti oma kassikeeles vastu, kui temaga suhelda.

Küll me need stressid juba seljatame :D

Hoiukodu perenaisel on ka kerge stress... Trixibellele on olnud mitu soovijat, aga viimasel hetkel on nad kõik oma kiisusoovist loobunud. Nii on Trixibelle endiselt kodu ootel. Täiesti valmis uude koju minema ja inimesega õrnutsema kui vaid harjumiseks veidi aega antakse.


No comments:

Post a Comment