Trixibelle

01. jaanuar 2012

Vana aasta viimane päev tõi kiisule nime. Pliidi ees toimetades ja kiisu kaebamist tühja kõhu üle kuulates (ja kõht on kiisul vist küll kogu aeg tühi :D ) ütles Perenaine äkki: Kiisu, Sa oled üks Triksibell! Kust see nimi tuli, ei tea. Äkki oli lihtsalt olemas. Enne otsustamist tegi Perenaine kiired uuringud, mida keegi sellise nime kohta öelda oskab - ei osanud keegi suurt midagi. Googeldades tuli välja, et selline nimi on mingil hetkel kuulunud omapäraste tüdrukunimede loetelusse. Niisiis - Trixibelle :D

Kiisuke on leitud Märjamaa vallast, Paekülast, kus ta tuli inimestele vist viimases hädas oma muret kurtma. Kust kiisu tuli ja kuidas meieni jõudis, see on teadmata. Majarahvas ei teadnud sellise välimusega kiisust midagi ja nii otsustasime räpase, kondise ja tugevasti lonkava kassike enda juurde võtta ning püüda teda aidata. Leiupäev oli esimene Jõulupüha.
Peale pühade lõppu oli esimene käik tohtri manu, kes pakkus, et kiisutüdruk on kuni aastane, aga kuna väga kõhn, siis täpset vanust suht raske määrata. Käpakese lonkamist ja paistetust põhjustas tohtri sõnul millalgi saadud puremishaav, mis välisel vaatlusel endast märku ei andnud, tohtri tehtud nõelatorke järel aga palju paksu ja haisvat mäda välja ajas. Kiisukese käpale sai tehtud lõige, mille kaudu mäda välja lasti ja haav puhastati. Lisaks sai kiisu pikatoimelise antibiootikumisüsti ja kõik vajalikud esmased satika- ja ussitõrjed. Käpahaava tuli koduski veel paar päeva mädast tühjaks pigistada ja puhastada, kuid tänaseks on käpakesega kõik korras :)

Tundub, et kõht on Trixil kogu aeg tühi. Kaeblikult näugudes istub ta oma söögikausi kõrval ja kui sinna midagi pannakse, kugistab ta selle hetkega...Ning jätkab kurtmist, nagu ei oleks kausis üldse midagi olnud.
Kui kiisuke oli haigem, lasi ta endaga alandlikult toimetada - ju puudus vastupanuks jaks. Nüüd, tervise paranedes, hoiab kiisu pigem distantsi. Lausa eest ära ei jookse, aga ise ka ligi ei tule. Praegu tegeleme kasuka korrastamisega ja see on Trixil tõesti uhke. Nii pika karvaga kassi mul ei olegi veel kunagi olnud. Suurema osa pusasid oleme kraasi ja kääride abiga likvideerinud, kui nüüd pesus ka ära käia saame, siis peaks kiisu ilu alles õieti nähtavaks saama. Samuti tegeleme kiisu sotsialiseerimisega, sest tundub, et kiisu usk inimestesse on kõvasti kannatada saanud :(

Kuna hoiukodus on kiisude norm jälle täis, siis otsib Trixibelle häid inimesi, kes sooviksid sõbraks endale väikest, habrast ja õrna kiisuneiut :D


06.jaanuar

Välise vaatluse põhjal võin kinnitada, et Trixi on oma kurnatusest ja lonkavast käpast paranenud, küll aga on hädaldavast kassikesest saanud "Inimpelglik Jänku". Kui enne oli kiisu inimese tulles kohe toidukausi kõrval kaebamas, et talle üldse süüa ei anta, siis nüüd eelistab kassike pugeda tugitooli alla ja sealt piiluda, mis toimub. Krõbinakaussi ei olegi hetkega tühjaks söödud ja kui selgub, et tulija on seesama inimene, kellega seostub sõna "söök", siis võib ju hädaga mõned paid ka vastu võtta :)
Inimene on aga kindlalt otsustanud, et kiisu usk inimestesse peab kas taastuma või siis tulema ja nii nabib see Inimene (hoiukodu Perenaine) kiisukese igal võimalikul juhul sülle ja püüab kiisule selgitada, kui tore on paitatud ja sügatud saada.
Kasukas on Trixil naljakas, pea pealt on karv selline siledamapoolne nagu tavaliselt ikka, seljas on aga hästi kahune kasukas, mis tahab pidevat hooldust, muidu on pusad kiired tulema. Kõhu alt, esikäppade vahelt ei olegi me veel kõiki pusasid kätte saanud. Kraas ei meeldi kiisule sugugi ja kui Inimene sellega tuleb, siis on parem tugitooli alla peitu pugeda. Nii siis käib väike kavaldamine - Inimene peidab kraasi ja kui kiisu on avastanud, et paitamine on päris mõnus, siis proovib natuke jälle vähehaaval kiisu kasukat korrastada.
Nädalavahetusel ootavad meid ees ussirohu- ja vanniprotseduurid, seejärel teeme pilti ka ja näitame oma ilusat tüdrukut.
Ahjaa - saba on Trixil kuidagi muust kompositsioonist väljas. Koheva kasuka juures on saba peenike ja tundub nagu kelleltki teiselt laenatud :)