Trixibelle ootab endiselt kodu. Mõnikord ma mõtlen, et inimesed on ikka kummalised olevused... Mõni neist tahab hirmsasti kassi lemmikloomaks... Valib siis meeldiva looma välja ja saab pea kokkuleppele ka, aga siis mingil põhjusel jääb loom uuele omanikule üle andmata. Mõnikord on see kõhutunne, mis ei luba üht või teist looma mõnesse peresse anda. Nii on olnud ka Trixibellega. Ma annan kiisu hea meelega uude koju, aga enne ma soovin täpselt teada, milline on uue kodu nägemus kiisu edaspidiseks eluks. Triksu soovist loobumise põhjuseks pere poolt on olnud korra ka see, et kass on steriliseeritud. Halooooooo, inimesed..... Neid soovimatuid kiisubeebisid on niigi liiga palju!
Piigal ei ole astmat :D Käisime vahepeal veel paaril korral tohtrite manu. Kiisul aeti kõht paljaks ja tehti ultraheli - paistab, et kõik sujub. Umbes uuel nädalal võtame veel korra visiidi tohtrite juurde ette ja kui kõik tunnistatakse korras olevaks, siis saab ka Piiga steriliseeritud. Kõik vaktsiinid, ussirohud ja kiip on kiisul juba tükk aega tagasi tehtud.
Piiga on tohtrite sõnul umbes viie aastane, aga ta on nii tillukest kasvu, et hoiukodus on kogu aeg tunne, et tegemist on kassipojaga. Juba ammu ei ole meil ühtki nii väikest kasvu täiskasvanud kassi olnud.
Paraku on praegu meil fotoaparaadiga pahasti ja uusi pilte ei ole saanud teha. Panen aga siiski ühe iluvõtte :D
Kes arvasid, et tegemist on Smillaga, kes oli kord hoiukodu hoiukass, aga nüüd on perenaise kodu-kaisukass, siis need arvasid õigesti. Kiisu reageerib nüüd juba täie tõsidusega nimele Tuusti ja on kõige suurem sõber Pesukaruga, kellest siia samuti (kui blogile nime andjast) ühe pildi panen.
